Kuidas muuta palkmaja soojapidavaks savikrohvi, tselluvilla ja pillirooplaadiga?

Vana palkmaja soojakindlaks muutmiseks saab kasutada ka välisseina seespoolsel poolel erinevaid looduslikke soojustuse plaate, näiteks pillirooplaat, põhuplaat või puit-isolatsiooniplaat, mida kõiki saab ka krohvida. Reeglina soojustatakse maju väljastpoolt. Külma ei ole mõistlik lasta seinakonstruktsiooni ja soojustus  väljaspool tagab, et soojus püsib pikemat aega majas.  Lisaks on kaasaegsete materjalidega ohud, et valesti soojustades hakkab seina kogunema niiskust (nn kastepunkt seinas).
Palkmaju võib soojustada ka seestpoolt, kui kasutada hingavaid looduslikke soojustusmaterjale ja kui soojustuskihi paksus on õhuke. Seestpoolt soojustamist soosib ka palkmaja seina materjal, puit on suhteliselt kerge ja hingav ehk veeauru läbilaskev ehitusmaterjal. Puit on oma omadustelt nii isolaator kui ka akumulaator, kui võrrelda kivimaterjalide või kergete soojustusmaterjalidega.
Suurendamaks palkmaja seinte akumulatsioonivõimet ning tagamaks head ruumiõhku, võib katta palkseinad savikrohviga. Kuna otse puitseinale ei jää savikrohv püsima, siis saab savikrohvi  kinnitada puitseinale looduslikust materjalist võrgule (näiteks pilliroomatt, oksad, laastuvõrk jne).  Soojuse liikumise pidurdamiseks majast, on aga arukas kasutada palkseina ja savikrohvi vahel 2,5 kuni 5cm paksust rooplaati. SAVIKROHVI PAKSUS MÄÄRAB KUI PALJU KROHV REGULEERIB RUUMIKLIIMAT. Ühtlasema krohvi viimistluspinna saavutamiseks ja paksema kihi paigaldamiseks krohvitakse rooplaat 3-s savikrohvi kihis. Esimesed kaks kihti võib teha paksema liivateraga savikrohviga (0-4mm või 0-2mm), viimane kiht võib olla ka peenema liivateraga (0-1mm) või kasutada eri savitoonidega peenviimistluse krohve. Palksein võib erinevalt krohvist aja jooksul liikuda, mille tulemusel võivad liikuda ka rooplaadid. Seetõttu on arukas lisada savikrohvi põhukiudu (ca 2,5cm pikkust) ning esimese krohvikihi sisse paigaldatakse ka dzuutkanga ribad rooplaadi jätkukohtadesse.
Väljastpoolt võib palkseina jätta nähtavale (kui soov palki eksponeerida), kuid hoone kütmiseks vajaliku energia kokkuhoidmiseks on mõistlik palkmajale paigaldada hingav tuuletõkkeplaat (tappide ehk soonte ja punnidega), mis kaetakse laudisega (+ õhuvahe). Tänapäevased tuuletõkkeplaadid on küllaltki paksud (25-50mm), seega on plaat ka lisasoojustuseks. Laudadega viimistluse asemel võib tuuletõkke plaadi ka krohvida, näiteks lubikrohviga. Samuti võib palkseina ja tuuletõkkeplaadi vahele paigaldada lisasoojustust. Näiteks veeauru kergelt läbilaskev tselluvill.